Arengukava

KOOSKÕLASTATUD:
Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi õppenõukoguga (21. jaanuar 2019. a õppenõukogu protokoll nr. 5)
Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi hoolekoguga (27. veebruar 2019. a hoolekogu koosoleku protokoll nr. 3)
Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi õpilasesindusega (20. veebruar 2019. a õpilasesinduse istungi protokoll)

Sissejuhatus
1. Üldandmed
2. Kooli missioon, visioon ja põhiväärtused
3. Kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad
3.1. Eestvedamine ja juhtimine
3.2. Personalijuhtimine
3.3. Koostöö huvigruppidega
3.4. Ressursside juhtimine
3.5. Õppe- ja kasvatusprotsess
3.6. Õppe- ja kasvatusprotsessi põhisuunad
3.7. Tervisevaldkond
4. Arengukava uuendamise kord

SISSEJUHATUS

Kohtla-Järve Ahtme Põhikooli (edaspidi Kool) järjepideva arengu tagamiseks koostatakse kooli arengukava. Kooli arengukava on dokument, mille koostamisel on aluseks võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, Kohtla-Järve linna arengukava, põhikooli põhimäärus, õppekava ja teised hariduskorralduslikud õigusaktid ning kooli sisehindamise tulemused. Arengukava on koostatud kolmeks aastaks. Arengukavas on määratud kooli arengu eesmärgid, põhisuunad ja arengukava uuendamise kord.
Arengukava ja selle muudatused valmistatakse ette koostöös kooli hoolekogu, õpilasesinduse ning õppenõukoguga, selle kinnitamine toimub kooli pidaja poolt kehtestatud korras. Arengukava koostamisel on arvesse võetud eelneva perioodi tegevuse tulemusi ning sisehindamise käigus tehtud parandusettepanekuid, hetkeolukorra ja tuleviku võimalusi, olemasolevaid ressursse, koolitöötajate ja põhikooli huvigruppide ettepanekuid ja vajadusi.
Arengukava ja selle muudatuste tekst esitatakse enne kinnitamist arvamuse saamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Kooli direktor korraldab arengukava avalikustamise kooli veebilehel.

1. ÜLDANDMED

Asutuse nimi: Kohtla-Järve Ahtme Põhikool

Aadress: Altserva tn 6, Kohtla-Järve 31021

Kooli pidaja: Kohtla-Järve linn

Kool on põhihariduse omandamist võimaldav üldhariduskool, kus õpivad lapsed 1.-9. klassini.

2. KOOLI MISSIOON, VISIOON JA VÄÄRTUSED

Kooli missioon

Kooli missioon on

• arendada uut põlvkonda, kes on võimeline integreeruma Eesti ja Euroopa ühiskonda;
• valmistada oma õpilasi ette saamaks linna ja vabariigi intellektuaalse potentsiaali osaks.
• kujundada sobiv kaasaegne ja turvaline arengukeskkond, mis toetab õpilaste heatasemelise põhihariduse omandamise;

Kooli visioon

Kool on loominguline laboratoorium, kus otsitakse, töötatakse välja ja kasutatakse igapäevatöös uut õppesisu, uusi õppevorme ja meetodeid selle realiseerimiseks, toetudes kooli õppekavale ning osaledes nii vabariiklikes kui rahvusvahelistes projektides. Kool on avatud uutele võimalustele vastavalt ühiskonna vajadustele ning võimaldab õpilastel areneda vastavalt nende võimetele ja huvidele.

Kooli väärtused

Kool on Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi õigusjärglane, mis säilitab Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi parimad traditsioonid ja jätkuvalt tagab oma õpilastele võimalused kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse saamiseks.

Kooli õppe- ja kasvatustegevust iseloomustavad järgmised väärtused:

• avatus, suhtlemisvalmidus, suunatus elukestvale õppele;
• uuendusmeelsete ja pädevate õpetajate meeskonnatöö;
• innovaatiliste õppemeetodite rakendamine;
• õpetajate ja õpilaste usaldusel põhinev loominguline koostöö;
• õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate salliv ja lugupidav suhtumine üksteisesse;
• turvaline õppekeskkond;
• õpilaste individuaalsete võimete  arengut toetav kasvatus ja õppe diferentseerimine;
• traditsioonide hoidmine;
• õpilaskeskne lähenemine.

3. KOOLI ARENGU EESMÄRGID JA PÕHISUUNAD

Lähtudes sisehindamise tulemustest ning eelmise arengukava tegevuskava täitmise analüüsist, on välja toodud Kooli arendusvaldkonnad ja eesmärgid  järgnevaks perioodiks (01.09.2019- 01.09.2022) alljärgnevates valdkondades:

3.1 Eestvedamine ja juhtimine

Eesmärgid:

• pidevalt areneva, efektiivse, tulemustele suunatud juhtimissüsteemi loomine;
• töötajate ja õpilaste tunnustamise ja motiveerimise süsteemi arendamine;
• töötajate kaasamine projektitöösse ja innustamine projektides osalemiseks;
• kaasaegse, atraktiivse ja õppija arengut toetava keskkonna loomine;

Kooliarenduse põhisuunad:

• kooli dokumentide ja tunnustamise süsteemi korrigeerimine ning vajadusel uuendamine igal õppeaastal;
• kaasaegsete võtete rakendamine Kooli juhtimise protsessis ja kollektiivi motiveerimine uuenduste vastuvõtmiseks ja rakendamiseks (sh LAK-õpe, IKT, projektõpe, Singapuri metoodika, „ümberpööratud klassiruum“ ja teised);
• muutunud õpikäsitluse rakendamine;
• huvirühmade arvamustega arvestamine koolielu korraldamisel ning meeskonnatöö arendamise väärtustamine iga-aastase küsitluse tulemuste alusel.

3.2 Personalijuhtimine

Eesmärgid:

• õpetaja valmisolek elukestvaks õppeksõpetaja vastavus kutsestandardi normidele;
• tõhusa personalijuhtimise süsteemi loomine;
• kaasaegsete õppemeetodite kasutamise võimaldamine õpetajatele;
• õpetajate koostöine õpetamine (metoodilised nädalad, koolisisesed üritused, seminarid, õppeainete lõimumine, õpetamisstrateegiate mitmekesistamine;
• mentorluse süsteemi loomine;

Kooliarenduse põhisuunad:

• väärtustada ja toetada oma kooli õpetajaskonda;
• personali arendamine sise- ja väliskoolituste kaudu; koolitöötajate koolitused lähtuvad õppeaasta eesmärkidest, on mitmekülgsed, arendavad kutseoskusi ja võimaldavad olla kursis haridusuuendustega;
• programmiga „Noored kooli“ koostöö jätkamine;
• kohtumiste korraldamine mentorite ja mentiidide vastastiku tagasiside andmise eesmärgil;
• õpetajate eesti keele oskuse parendamine ja keelenõuetega vastavusse viimine, uute efektiivsete õppimisvõimaluste leidmine ning tingimuste loomine vastaval tasemel (B2, C1) eesti keele oskuse valdamiseks;
• õpetajatevahelise koostöö tõhustamine;
• õpetajate digipädevuste arendamine, samuti koolisiseste IKT-alaste seminaride läbiviimise jätkamine ja õpetajatele IKT valdkonnas pädeva tehnilise ja metoodilise toe tagamine;
• personali õppevajaduste hindamine/ väljaselgitamine;
• õpetajate läbipõlemise ennetamine (väljasõiduseminarid, tervisepäevad, psühholoogilised treeningud kvalifitseeritud spetsialistidega, kohtumised huvitavate inimestega, nõustamine).

3.3  Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid:

• kooli maine tõstmine, sh ka koolielu järjepidev kajastus meedias;
• tõhus ja aktiivne koostöö huvigruppide ja partneritega (hoolekogu, õpilasesindus, lapsevanemad, HTM, linnavalitsus, õpilaste elukohajärgsed KOVid, struktuurfondid, haridusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised partnersuhted), projektitegevuse ja partnersuhete laiendamine;
• vanemate rahulolu tagamine läbi huvitegevuse laiendamise, arengu- ja aineringide töö tõhustamise, toetamaks õpilaste õpijõudlust;
• üldist tuge vajavate ja HEV õpilaste märkamine, nendega arvestamine ja toetamine, kaasamine kõikidesse koolielu valdkondadesse (projektid, huviringid, väljasõidud jms).
• Kooliarenduse põhisuunad:
• kooli tegevuse tutvustamine Kohtla-Järve põhikoolides ja lasteaedades eesmärgiga tõsta Kooli mainet;
• partnersuhete laiendamine kutsesuunitluses (sh huviringid põhikoolis);
• koostöö tõhustamine teiste koolidega;
• projektitegevuse mitmekesistamine;
• õpilaste individuaalse nõustamise korraldamine, tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse tagamine;
• huvipakkuva tunnivälise töö jätkamine ja täiustamine;
• Koolimuuseumi ja Peremuuseumi koostöö maakonna muuseumidega;
• Rajaleidja keskusega koostöö tõhustamine;
• lapsevanematele konverentside ning ühisürituste korraldamine;
• HEV õpilaste abiõpetaja koha loomine;
• õppijate ettevõtlikkuse arendamine läbi osalemise programmis Ettevõtlik Kool.

3.4  Ressursside juhtimine

Eesmärgid:

• õppekeskkonna ning Kooli materiaalse baasi pidev uuendamine ja täiustamine;
• säästlik majandamine;
• turvalise ja ohutu õppe- ja töökeskkonna tagamine.

Kooli arendamise põhisuunad:

• vajalike remonditööde teostamine;
• materiaalsete ja rahaliste vahendite hankimine erinevatest fondidest ja projektidest koolibaasi täiustamiseks;
• ressursside asjakohalik ja otstarbekas kasutamine;
• koolisöökla töökorralduse tõhustamine, tervisliku toitumise tagamine koolisööklas;
• evakuatsiooniõppuse korraldamine, tuleohutustehnika pideva kontrolli tagamine, vajalike juhendite olemasolu ning informatsiooni kättesaadavus. 

3.5  Õppe- ja kasvatusprotsess

Eesmärgid:

• kooli õppekava pidev arendus ja rakendamise monitooring;
• õppetunni kvaliteedi tõstmine koostöise õpetamise, õppevormide ja õppemeetodite  mitmekesistamise ja e-õppevara kasutamise abil;
• kõikide õpilaste oskuste ja tööharjumuste arendamine arvestades nende individuaalseid vajadusi;
• integreeritud aine- ja keeleõppe rakendamine õppe-kasvatustegevuses, aktiivõppemeetodite (sh LAK- ja digimeetodid) kasutamine;
• HEV õpilaste erivajadustega arvestamine õppetöö korraldamisel.

3.6  Õppe- ja kasvatusprotsessi põhisuunad:

• väärtushoiakute ja –hinnangute kujundamine läbi tööharjumuste kujundamise ja individuaalsete võimete arendamise ning positiivse suhtumise õppimisse;
• heatahtliku, tervisliku ja turvalise õpi- ja kasvatuskeskkonna loomine läbi sõbraliku ja usaldava suhtumise ning õppijate individuaalsete iseärasuste arvestamise;
• põhikooli õppekava uuendamine vastavalt tekkinud vajadustele;
• traditsiooniliste õppevormide ühendamine põhikooli 3 astmes gümnaasiumile  iseloomulike õppevormidega;
• õppeainete omandamise kindlustamine vastavalt riiklikule õppekavale;
• eestikeelse aineõppe laiendamine, keelekümblusprogrammi tõhustamine ning efektiivne rakendamine;
• erinevate võõrkeelte õppimise võimaluste laiendamine;
• matemaatika ja informaatika ning robootika süvendatud õppe õpetamine diferentseerimise kaudu;
• eelkutseõppe tõhustamine ning efektiivne rakendamine tunnis  ja tunnivälises tegevuses;
• õpilaste karjäärinõustamise ja terviseedendusliku tegevuse jätkamine;
• avatud õpikeskkonna võimaluste kasutamine selleks, et soodustada eri vanuses õpilaste omavahelist koostööd;
• uute õppevormide leidmine ja olemasolevate arendamine õppeainetevahelise ja ainesisese integratsiooni arendamiseks;
• õpiraskustega õpilaste järjepidev toetamine, rakendades individuaalset õppekava, logopeedilist abi ja muid seaduses sätestatud tugisüsteeme;
• andekate õppijate väljaselgitamine, toetamine ja nende võimete arendamine;
• õppekava toetavate õppekäikude, silmaringi laiendavate ürituste ja ekskursioonide korraldamine
• digipädevuse arendamine kõikides kooliastmetes ning distantsõppe kavandamine;
• õpilaste ettevõtlikkuse ja loovuse arendamine;
• koostöös koolipidaja ja lapse elukohajärgse omavalitsusega sotsiaalprobleemide märkamine ja õpilaste ning nende vanemate nõustamine, vajadusel erispetsialisti juurde suunamine;
• koolikohustuse mittetäitmise ennetamiseks vajalike meetmete rakendamine, kaasates lapsevanemaid, sotsiaaltöötajaid ning tehes koostööd noorsoopolitsei ja lastekaitse spetsialistidega;
• õpilaste teadmiste kvaliteedi tõstmine õppijakeskse õpetamismeetodite rakendamise ning individuaalse lähenemise kaudu;
• hariduslikku tuge vajavate (erivajadustega) laste toetamissüsteemi tõhustamine kõikides kooliastmetes (nõrkade õpitulemustega õpilaste tugisüsteemi arendamine, andekate õpilaste tugisüsteemi arendamine, individuaalse õppekava rakendamine tavaõppekavast erinevat õpet vajavatele HEV õpilastele);
• õpilasesinduse töö tõhustamine õpilaste omaalgatuse toetamise kaudu (õpilasesinduse liikmed aktiivselt osalevad aktuaalsete koolielu küsimuste arutelul ja koolielu korraldamises);
• Õppijate võtmeoskuste (ettevõtlikkus, digipädevus, sotsiaalsed pädevused jne) arendamine;
• Erilise tähelepanu pööramine üldpädevuse kujundamisele ja tagasisidestamisele.

3.7 Tervisevaldkond

Terviseinfo analüüsi ja koolitervishoiuteenuse osutaja ettepanekute põhjal on seatud järgmised kooli arengu eesmärgid ja põhisuunad:

• koolikoti raskuse vähendamine;
• koolis sh kehalise kasvatuse tunnis tekkivate traumade vähendamine;
• õpilaste tervisekäitumise muutmine ja teadlikkuse suurendamine;
• füüsilise õpikeskkonna kehtiva õigusega vastavusse viimine;
• kasvatuslikel põhiväärtustel põhineva töö- ja suhtlemiskultuuri kasutusele võtmine koolitöötajate poolt. 

4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD

• arengukava koostamisel osalevad kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv, hoolekogu, õpilasomavalitsus;
• arengukava elluviimine toimub kooli õppekava ja aastaplaanide järgi;
• Arengukava järgimist analüüsitakse igal õppeaastal sisehindamise käigus ja korrigeeritakse iga õppeaasta lõpus, võttes arvesse hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasesinduse arvamusi.
• arengukava elluviimise jälgimiseks, vajaduse korral korrigeerimiseks ja tegevuste planeerimiseks moodustatakse alaline komisjon, kuhu kuuluvad õppenõukogu, õpilasomavalitsuse ja kooli juhtkonna esindajad;
• komisjoni moodustamise ja tegutsemise eest vastutab kooli direktor;
• komisjoni nimelise koosseisu kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga;
• arengukava korrigeerimisel lähtutakse järjepidevalt sisehindamise tulemustest;
• arengukava ja selle muudatused kinnitab Linnavalitsus.